Öölugemine

2013

Sel aastal toimus öölugemine hoopis kooli vilistlaste kokkutuleku tõttu hoopiski 3. veerandil 1. märtsil.

Kella viieks täitusid klassid madratsite, magamiskottide ja ootusärevuses lastega. Pärast väikest õhtuoodet kohtusime külalise Renita Metsaluga, kes peab meie kooli armsaks, sest siin on õppinud kõik tema kolm last (nende hulgas ka Jaagup, kes on raamatusse "Eevald" joonistanud illustratsioonid) ning ta on aastaid töötanud ise ka me koolis. Renita tutvustas oma lapsepõlve lemmikraamatuid ning uuris lastelt, milliseid raamatuid nemad lemmikuteks peavad. Seejärel jutustas kirjanik oma raamatute "Eevalt" ja "Tigu, türannosaurus ja vankumatu õppealajuhataja" saamislugu. Eriti tore oli kuulata, kuidas raamatu autor ise oma raamatust lõike ette loeb! Lõpuks tegime ka ühe ühispildi, et kohtumine kõigile meelde jääks. Pärast seda esitasid näiteringi lapsed meile stseene lasteraamatutest ning vaatajad püüdsid ära arvata raamatu pealkirja.
Õhtusöögi järel toimus viktoriin, milles tuli tunda Eesti lastekirjanikke ja klassikalisi muinasjutte. Seekord vaatasime koos multifilmi "Hotell Transilvaania".
Poole üheteistkümnest algasid klassides ühislugemised ja lugude jutustamised.
Kella kolmeks oli kogu maja unne suikunud.
Hommikul sõime taas traditsiooniliseks saanud pannkooke ning seejärel hakkasid saabuma vanemad. 

Tore üritus oli taas kord läbi.
 

2011 

Krootuse Põhikooli algklasside õpilased ootavad üksmeelselt esimese veerandi lõppu. Ootusärevust ei põhjusta sügisene koolivaheaeg, vaid koolis veerandi viimasel päeval toimuv öölugemine.

Enne kella viite hakkas koolimaja sarnanema põgenikelaagriga. Klassid täitusid õhkmadratsite, magamiskottide ja rohkete kaisuloomadega. Siis hakkas suur rassimine: vaja oli madratsid täis pumbata ja magamiskotid valmis panna. Iga klass seadis end sisse oma koduklassis.

Pärast väikest kehakinnitust tuli meile oodatud külaline - lastekirjanik Tiia Toomet. Sestap polnudki Põlva Keskraamatukogu lasteosakonnas septembri- ja oktoobrikuus saada peaaegu ühtki kirjaniku raamatut - Krootuse lapsed olid need lugemiseks välja laenutanud. Eriti vahva oli teada saada, et Tiia Toometi suvekodu asub meie koduses Kõlleste vallas ning tema lood on enamasti ainest saanud elust enesest, eelkõige tema lastega juhtunud lugudest. Iga toreda seiga meenutuseks oli kirjanikul ka ette lugeda mõni lugu oma raamatuist. Saime teada, kuidas Tartu mänguasjamuuseumi maskott karu Lillekäpp endale nime sai ning mis toimub majas öösiti, kui majas ühtki inimest ei viibi. Kõik lastel tekkinud küsimused said kirjanikult vastuse.

Pärast õhtusööki vaatasime näiteringi dramatiseeringuid Tiia Toometi lastejuttudest.

Seekordne täispikk multifilm oli muinasjutu "Rapuntsel" ainetel. Film meeldis kõigile.

Iseäranis põnev oli orienteerumismäng pimedas koolimajas. Selleks, et 12 muinasjuturaamatut koolimajas üles leida, olid lapsed kodust taskulambid kaasa võtnud. Väljast võis üsna kõhe vaadata, kuidas kummituslikud valgusvihud koolimajas salapäraselt ringi liikusid. Vaja oli leida raamat ning kaardile kirjutada raamatul paiknev number. Õpetaja Hele oli raamatud väga nutikalt ära peitnud, polnud siis imestada, et paljud otsijad käisid koolimaja lausa kaks- kolm korda läbi. Hiljem said otsijad peamurdmiseks mõistatustelehe.

Kesköö paiku algas klassides vaikne lugemine, mis kestis kuni viimasegi lapse silmad lahti püsisid.

Hommikul praadis kokatädi Aili meile taas pannkooke. Seejärel oli aeg koju minna – palju lapsevanemad polnud laste esimese veerandi „palgalehte“ veel näinudki.

Kui Krootuse Põhikooli algklasside õpetajad 2007. aastal oma õpilastele esimese öölugemise korraldasid, ei osanud keegi aimata, et sellest üks hariv ja lõbus traditsioon välja kasvab.

Krootuse õpetajad on kindlad, et kui sellise  öise raamatulugemisega võidame juurde kasvõi mõnegi lugemishuvilise lapse, on meie vaev kuhjaga tasutud.

Nende aastatega oleme tuttavaks saanud paljude toredate kirjanikega. Eelnevate aastatel on õpilastega kohtumas käinud Siiri Laidla, Kätlin Vainola ja Grethe Rõõm.

Kevadel korraldas haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko ja SA Archimedes OHHOO! konkursi. Konkursile võis kandidaadina üles seada nii inimesi, ettevõtmisi, lahendusi, tegevusi, traditsioone kui ka terve õppeasutuse. Konkursil hinnati esitatu uuenduslikkust, nutikust ja mõju koolile või lasteaiale. Konkursile esitati kokku 233 kandidaati. Meie rõõm oli suur, kui saime teate, et kõigi ägedate haridusideede seast valis žürii välja ka Krootuse kooli öölugemise traditsiooni. Preemiaks saime Euroopa Sotsiaalfondilt 200 eurot. Raha kasutasime õpilaste toitlustamiseks ja külalise sõidukulude kompenseerimiseks.

2010

22. oktoobril toimus juba traditsiooniks saanud algklasside öölugemine.

Esmalt sättisime koduklassis paika oma magamisasemed, siis käisime pisut keha kinnitamas. Kella kuueks oli meile külla tulnud Grethe Rõõm – toredate “Lohe Lembitu lugude” autor. Kirjanik rääkis, kuidas tema raamatud sündisid ja vastas ka laste küsimustele. Põnevuse tekitamiseks luges ta meile lõigu oma valmivast raamatust, millel veel õiget pealkirjagi pole. Kirjanik kirjutas oma blogis kohtumisest nii: “Ja nii me rääkisime. Raamatutest, inimestest, maailmast ja jälle raamatutest. Kirjanikest ja kunstnikest ja nende koostööst; lugudest ehk et kuidas saavad lood kirjaniku pähe ja sealt raamatusse ja sellestki, et igaühe elus sünnib ühes päevaski nii palju lugusid, mis võiks üles tähendada. On vaid vaja osata neid märgata.

Ja lapsed arutlesid nii kenasti kaasa: lõid seoseid, avastasid, sidusid erinevate teemadega. See üllatab mind iga kord, KUI avali nad on. KUI palju nad pisikeste, justkui möödaminnes öeldud lausetega oma elust, mõtetest, tunnetest räägivad.

Ja iga kord on nende laste hulgas keegi, kelle lugu jääb minuga. Mõnikord on see lugu ilushelge, mõnikord kibedalt valus.

Nii ma sõitsin eile sealt koju ja neelasin kurgus kraapivaid pisaraid. Eh, liiga palju on neid lapsi, kelle süda valutab, sest ema-isa on kaugel- kaugel tööl ja nemad peavad ise hakkama saama. Aga öölugemine ON minu arvates üks vahva ja korraldamist väärt üritus! Algklassides ja keskastmes eriti.”

Aitäh meie kõigi poolt Grethele!

Pärast mängisime raamatuteemalisi mänge, vaatasime multifilme. Hiljem toimus klassides vaikne lugemine. Hommikul pärast traditsioonilist pannkookide söömist pakkisime asjad ja vaheaeg võiski alata.

2009

23. oktoobril ei läinud meie lapsed sügisvaheajale, vaid kogunesid taas pampudega koolimajja öölugemisele.

Esmalt pakkus kokatädi meile pirukaid, õunakooki ja teed. Seejärel istusime ringi - meile oli külla tulnud kirjanik Kätlin Vainola, kes on kirjutanud raamatud “Ville”, “Kelli – peaaegu haldjas”, “Mia, Konrad ja avanevad uksed”. Kõik klassid olid agaralt lugenud tema lasteraamatuid ja sellepärast oli eriti põnev raamatu autoriga kohtuda. Kirjanik rääkis meile, kuidas ta kirjutama hakkas, kust tulevad mõtted kirjutamiseks, tutvustas meile oma raamatuid, luges neist lõike ette ja vastas meie küsimustele. Tal oli kaasas ka trükisoe raamat “Metsaelu aabits”, millest ta meile ka ühe peatüki ette luges.

Seejärel oli aeg õhtust süüa.

Seekord oli samuti lastel võimalus valida kahe filmi vahel. Üks neist oli Aapeli "Üle linna Vinski", teine Oskar Lutsu raamatu ainetel vändatud film “Nukitsamees”.

Viktoriinis oli vaja teada mõistatusi, vanasõnu, vastata raamatute põhjal küsimustele ja pimesi kompamise teel ära arvata asju.

Siis vaatasime muinasjuttude "Kaheksa lumivalgekest ja üks pöialpoiss" ja "Kolm hunti ja kuri põrsake" lavastust.

Kirjanduslik mäng "45" tõi palju jooksmist ja elevust.

Öödiskost osavõtjaid oli palju. Pärast diskot toimus klassides vaikne lugemine. Näiteks neljandas klassis lõppes see alles kell kolm.

Hommikul pärast asjade pakkimist läksime pannkooke sööma. Peagi hakkasid ka vanemad lastele järgi tulema. Sügisene koolivaheaeg oligi käes.

2008

Selleks, et virgutada lastes lugemishuvi ja äratada- süvendada armastust raamatute ja lugemise vastu, korraldasid Krootuse Põhikooli algklasside õpetajad õpilastele öölugemise.

Kui võiks arvata, et enamus lapsed tunnevad reedel rõõmu koolinädala lõppemisest ja nädalavahetuse algusest, siis veerandi viimasel reedel polnud see nii. 24. oktoobri õhtu hakul sammusid algklasside lapsed, paljudel abiks ema-isa, suurte pampudega koolimaja poole. Kaasa olid pakitud madratsid ja magamiskotid, mõnel kaisuloomgi.

Kõigepealt kosutasime kõhtu ning sõime pirukaid ja jõime teed. Selle eest hoolitses kooli kokk Aili. Seejärel saime tuttavaks Tartus elava lastekirjanik Siiri Laidlaga. Ta on kirjutanud esimesele kooliastmele lugemiseks palju südamlikke ja põnevaid raamatuid: “Sandra kevad ja suvi”, “Apteegitont Aavi”, „Taadu“, „Armas hunt“, "Raamatukogunõid Rosaalie" jpt. Iga klass oli läbi lugenud vähemalt ühe kirjaniku raamatu.

Kirjanikul oli kaasas vana kohver, kust vahvad tuttavad kaltsu- ja käpiknukud välja pugesid, kõik Siiri Laidla enda meisterdatud. Kõigil tegelastel oli rääkida oma lugu, mis seotud autori raamatutega ja kes kutsusid lapsi kaasa mängima ja laulma tuttavaid lugusid. See oli armas kohtumine!

Pärast õhtusööki sai valikuliselt kahelt suurelt ekraanilt vaadata kirjandusteoste ainetel vändatud lastefilme. Kirjandusteemaline viktoriin pakkus rohkesti nuputamist. Sellele järgnes laste soovil öödisko.

Enne keskööd olid kõik lapsed oma klassiruumides – algas tõeline öölugemine. See kestis seni, kui ka viimasel kuulajal silmad lahti püsisid. Kuuldavasti räägiti mõnes klassis ka hirmu- ja õudusjutte...

Hommikul pärast pannkookide söömist hakkas koolimaja tühjenema.

„Millal me jälle loeme?“ küsisid lapsed hüvastijätuks.